Veajuiduhttinorrumis lea dárbbašlaš vuoruhit muhtun dikšundoaimmaid ovdalii earáid. Dan dihte ferte dikšun hábmejuvvot dakkár vuođuin mas lea lagas gulahallan gaskal du ja du oapmahaččaid ja doaresfágalaš joavkku. Go leat mearkkašahtti kognitiiva vigit, de sáhttá dat mielddisbuktit stuora hástalusaid.
Veajuiduhttindoaibma váldá vuhtii
- persovnnalaš beliid (luonddu, beroštumiid, nákcengálggaid, agi, bargodili jna.)
- dávdamearkagova (bohtosa, dávdamearkkaid, rievdadusaid maŋŋel áigeguovdilis vigi)
- áigeaspeavtta (dás oaivvilduvvo man guhká pasieanta lea veajuiduhttimis) mas rievdadusat sáhttet dáhpáhuvvat jođánit, erenoamážit álggus.
Vai dus šaddá buorre veajuiduhttin, de lea dehálaš ahte mihtut heivejit dutnje. Midjiide lea dehálaš ahte don ieš leat guovddážis bidjamis iežat veajuiduhttinmihtuid. Jus dutnje lea váttis bidjat mihtuid dahje muitalit iežat mihttoáigumušaid, de sáhttit mii veahkehit du dán barggus. Dasa lassin mii veahkehit du konkretiseret mihtuid. Jus háliidat, de mii váldet vuhtii maid oapmahaččaid. Mihtuid mii ráđđádallat duinna olles áiggi go orut doppe. Doaktáris ja buohccedivššáris lea váldoovddasvástádus dasa ahte don leat mielde mihttobidjanbarggus. Mihtut definerejuvvojit ja čállojuvvojit mihttočoahkkimiin.